Soojusõpetus

Täida lüngad

Sisesta lünka sobiv sõna.
Kliki siia
I osa SOOJUSLIIKUMINE

Browni liikumine näitab, et liikumine on korrapäratu ja ei katke kunagi.
Soojusliikumine on aineosakeste kaootiline liikumine.
Aineosakeste ja keha temperatuur on seotud omavahel võrdeliselt.
Aine on tahke, vedel, gaasiline
Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise.
Amorfseteks aineteks nimetatakse aineid, mis välimuselt sarnanevad tahkete ainetega, kuid oma olemuselt
on .
Gaasid ja vedelikud erinevad selle poolest, et gaasides on aineosakeste vahed palju kui vedelikes ja aineosakesed saavad vabalt suvalisse punkti.
Gaasilise aine aineosakeste liikumine on korrapäratu ja iga osake võib liikuda suunas ja suvalise .
Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumisetõttu ja seda nimetatakse difusiooniks.
Soojuspaisumiseks nimetatakse ainete paisumist ja kokkutõmbumist .
Gaasi ruumala muut on võrdeline .
Vedelike muut on võrdeline temperatuuriga.
Tahke keha ruumala muut on temperatuuriga.
Termomeetri tööpõhimõtteks on .
Tähed termomeetri skaalal tähendavad järgmist:
- Celsiuse skaala - Fahrenheiti skaala
- Reaumuri skaala - Kelvini skaala
Absoluutseks miinimumtemperatuuriks on - 273,15o C = 0o K. Selle temperatuuri juures aineosakeste soojusliikumine.

II osa SISEENERGIA

Soojenemise tulemusena aineosakeste siseenergia.
Keha on kineetilise ja potentsiaalse energia
Aineosakeste muutub keha soojenemise ja jahtumise tulemusena, aineosakeste kaugus aines muutub aine muutmise tulemusena.
Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine agregaatoleku muutumisel.
Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub soojusülekandes ühelt kehalt teisele kehale või vastupidi.
Soojushulk on füüsikaline suurus, mille tähis on
Soojushulga mõõtühikuteks on 1 (kalor) ja (d˛aul).

1 cal = J 1kcal = cal
1kcal = kJ 1 kJ =. J
1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g temperatuuri tõstmiseks 1o võrra.


III osa SOOJUSÜLEKANNE.

nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.
Väga head on kõik metallid. .
soojusjuhid on jää ja klaas ning mitmesugused plastmassid aga ka kõik gaasid.
nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel.
Soojusülekande liigid on , konvektsioon ja soojuskiirgus.
Ajaühikus kiirgava soojuse hulk on võrdelises sõltuvuses keha temperatuuri, värvuse ja pindalaga.
Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks.
Soojusülekannetes levib siseenergia kehalt ja kestab seni kehade temperatuurid võrdsustuvad.
Soojusülekanne ei toimu soojusliku korral.
Soojusliku tasakaalu on Q1 + Q2 = 0
Keha saab muuta kahel viisil: töö abil ja soojusülekande abil.

V osa KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE
Keha temperatuuri muudu leidmiseks tuleb keha lõpptemperatuurist lahutada keha algtemperatuur.
Temperatuuri suurema muudu saamiseks tuleb kehale anda või ära võtta suurem .
Erinevast ainest keha soojendamiseks sama temperatuuri võrra kulub erinev soojushulk.
Keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub temperatuuri muudust, keha ja keha ainest.
leidmiseks kasutatakse valemit: Q = cm(t2 -t1)
Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab kehale antud soojushulga suhet keha ning temperatuuri muuduga.
Aine ühik on Picture6.jpg Soojushulga mõõtmiseks kasutatakse .
Termoses ei muutu vedeliku temperatuur, sest kahe anuma vaheline vaakum on soojusjuht.

VI osa SULAMINE JA TAHKUMINE

nimetatakse aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse.
nimetatakse aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse.
Aine sulamisel ruumala ja tahkumisel ruumala .
Jää sulamisel väheneb ja vee külmumisel suureneb.
Temperatuuri , mille juures aine sulab, nimetatakse .
on füüsikaline suurus, mida tähistatakse l ja mõõdetakse Picture3.jpg

VII osa AURUMINE, KONDENSEERUMINE JA KEEMINE

Aurumiseks nimetatakse , kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks.
Kondenseerumine on nähtus, kus gaasilise aine muutub tagasi olekusse.
Aurumise sõltub: õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, vedeliku pinna pindalast, ainest.
Aurumissoojus on füüsikaline suurus ja tähistatakse tähega .
Aurumissoojust arvutatakse valemiga: Picture5.jpgAurumissoojus näitab soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga .
Auru kondenseerumisel vabanev soojushulk on võrdne vedeliku kulunud soojushulgaga.
Aurustumiseks kuluv soojushulk on aine aurumissoojusega antud temperatuuril ja aine . nimetatakse soojushulka, mis on vajalik mingi massiühiku vee keetmiseks mingi aja jooksul.
tunnuseks on intensiivne mullide teke ja vedeliku ringlemine keedunõus.
Keemistemperatuur sõltub vedelike ja rõhust.
© anmet.juuru 2009