I osa SOOJUSLIIKUMINE

                                                            (iseseisev töö 9 kl.)

 

 Browni liikumine näitab[A1] ,

 

Soojusliikumine[A2] 

 

Aineosakeste liikumiskiirus ja keha temperatuur on seotud omavahel[A3] 

 

1.    Aine agregaatolekud on[A4] 

 

2.    Vedelike soojusliikumine[A5] 

 

3.    Amorfseteks aineteks nimetatakse[A6] 

 

4.    Gaasid ja vedelikud erinevad selle poolest[A7] 

 

 

5.    Gaasilise aine aineosakeste liikumine on[A8] 

 

6.    Ained segunevad iseeneslikult[A9]   .............. tõttu ja seda nimetatakse[A10] 

 

7.    Soojuspaisumiseks nimetatakse ainete[A11]  .....................  soojenedes ja[A12]  ................................   jahtudes.

 

8.    Gaasi ruumala muut on[A13]  …...................... temperatuuriga.

 

9.    Vedelike ruumala muut on[A14]  .......

 

10.          Keha ruumala muut on[A15] 

 

11.          Termomeetri tööpõhimõtteks on[A16] 

 

12.          Tähed termomeetri skaalal tähendavad järgmist[A17] :

C –                           F –

R –                          K –

 

Absoluutseks miinimumtemperatuuriks on[A18]  ..............  =  0K. Selle temperatuuri juures[A19]  ................ aineosakeste soojusliikumine.

                                

II osa SISEENERGIA

 

1.    Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste[A20]  ..

.

2.    Keha siseenergia on ................... ja .....................summa[A21] .

 

3.    Aineosakeste kiirus muutub keha ..................ja[A22]  ................ tulemusena, aineosakeste kaugus aines muutub[A23]  .............. muutmise tulemusena.

 

4.    Keha siseenergia muutub ......................., kuid ka ................... muutumisel[A24] .

 

5.    Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka[A25] , .................

 

6.    Soojushulk on füüsikaline suurus, mille tähis on[A26]  ............

 

 

7.    Soojushulga mõõtühikuteks on 1 cal (kalor) ja 1 J (džaul[A27] ).

1 cal =  ......  J                                                         1kcal = ..............  cal

1kcal = ........ kJ                                             1 kJ =. .................. J

1 kalor on soojushulk, mis on vajalik[A28]   .....................

 

III osa  SOOJUSÜLEKANNE.

 

1.    Soojusjuhtivuseks nimetatakse[A29]  .

 

2.    Väga head soojusjuhid on[A30]  .

 

3.    Halvad soojusjuhid on[A31]  ......................

 

4.    Konvektsiooniks nimetatakse[A32]  .................................

 

5.    Soojusülekande liigid on[A33] :

¨     ...........................................

¨     ........................................

¨     ..............................................

 

6.    Ajaühikus kiirgava soojuse hulk on võrdelises sõltuvuses[A34]   ................

 

7.    Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse[A35]  ............

 

8.    Soojusülekannetes levib siseenergia .................................  ja kestab seni[A36]  .........................

 

9.    Soojusülekanne ei toimu[A37]  ...........................................

 

10.          Soojusliku tasakaalu võrrand on[A38] [A39]  :

 

11.          Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil[A40] :

 

 

V osa  KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE

 

1.    Keha temperatuuri muudu leidmiseks tuleb[A41]   .....................

 

2.    Temperatuuri suurema muudu saamiseks tuleb[A42]  .........................................

 

3.    Erinevast ainest keha soojendamiseks sama temperatuuri muudu võrra[A43]  .......

 

4.    Keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub[A44] 

¨     ...................................

¨     ...............................

¨     ..................................

 

5.    Soojushulga leidmiseks kasutatakse valemit[A45] :

 

6.    Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab kehale antud soojushulga suhet  keha massi ning temperatuuri muuduga. Aine erisoojuse ühik on[A46] 

 

7.    Soojushulga mõõtmiseks kasutatakse[A47]  ...........................

 

8.    Termoses ei muutu vedeliku temperatuur, sest[A48]  ...............................

 

9.    Soojushulk arvutatakse järgmise valemi järgi[A49] [A50] 

 

10.          Aine erisoojust arvutatakse järgmise valemiga:

 

 

                                     

 

                                      VI osa SULAMINE JA TAHKUMINE

 

1.Sulamiseks nimetatakse[A51]  .........................................................

 

2.Tahkumiseks nimetatakse[A52]  .................................

 

3. Aine sulamisel ruumala  ........................ ja tahkumisel ruumala[A53]  ................

 

4, Jää sulamisel ruumala[A54]  ................. ja vee külmumisel ruumala[A55]  ..........

 

5. Temperatuuri , mille juures aine sulab, nimetatakse[A56]   ....................

 

6. Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mida tähistatakse[A57]    ja mõõdetakse[A58] 

 

7. Sulamissoojust arvutatakse valemi järgi[A59] :

 

 

 

VII osa AURUMINE, KONDENSEERUMINE JA KEEMINE             

 

1.    Aurumiseks nimetatakse nähtust[A60] , ....................................

 

2.    Kondenseerumine on[A61] 

 

3.    Aurumise kiirus sõltub[A62] :

¨     ..................................

¨     .................................

¨     .....................................

¨     ....................................

 

4.    Aurumissoojus on füüsikaline suurus ja tähistatakse tähega[A63]  ja

selle mõõtühik on[A64] 

 

5       Aurumissoojust arvutatakse valemiga[A65] :

 

6       Aurumissoojus näitab[A66]  ............................................

 

7       Auru kondenseerumisel vabanev soojushulk on võrdne[A67]   .............

 

8. Aurustumiseks kuluv soojushulk on võrdeline aine aurumissoojusega

antud  temperatuuril ja aine massiga ning tähistatakse valemiga[A68] :

 

8.    Keemissoojuseks nimetatakse[A69]  ...............................

 

9.    Keemise tunnuseks on[A70]  ..................................

 

10.                      Keemistemperatuur sõltub[A71]   ......................

 

© anmet.rtg 2007


 [A1]et aineosakeste liikumine on korrapäratu ja ei katke kunagi.

 

 [A2]on aineosakeste korrapäratu kaootiline liikumine.

 

 [A3]võrdeliselt.

 [A4]a) tahke

b) vedel

c) gaasiline

 

1.     [A5]seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise.

 

2.     [A6]mis välimuselt sarnanevad tahkete ainetega, kuid oma olemuselt on vedelikud.

 

 [A7], et gaasides on aineosakeste vahed palju suuremad kui vedelikes ja aineosakesed saavad vabalt liikuda suvalisse punkti.

 

 [A8]korrapäratu ja iga osake võib liikuda mistahes suunas ja suvalise kiirusega.

 

 [A9]soojusliikumise

 [A10]difusiooniks.

 [A11]paisumist

 [A12]kokkutõmbumist

 [A13]võrdeline

 [A14]võrdeline temperatuuriga.

 [A15]võrdeline temperatuuriga.

 [A16]soojuspaisumine.

 [A17]C – Celsiuse skaala                            F – Fahrenheiti skaala

R – Reaumuri skaala                 K – Kelvini skaala

 

 [A18]- 273,15

 [A19]lõpeb

 [A20]siseenergia.

 [A21]kineetilise ja potentsiaalse energia

 [A22]soojenemise ja jahtumise

 [A23]aine agregaatoleku muutmise tulemusena.

 

 [A24]temperatuuri muutumisel, kuid ka aine agregaatoleku muutumisel.

 

 [A25]mis kandub soojusülekandes ühelt kehalt teisele kehale või vastupidi.

 

 [A26]Q

 [A27]1 cal =  4,2  J                                      1kcal = 1000 cal

1kcal = 4,2 kJ                                               1 kJ =. 1000 J

 

 [A28]1g vee temperatuuri tõstmiseks

  võrra.

 [A29]siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.

 

 [A30]kõik metallid.

 [A31]jää ja klaas ning mitmesugused plastmassid aga ka kõik gaasid.

 

 [A32]siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel.

 

¨      [A33]Soojusjuhtivus

¨     Konvektsioon

¨     Soojuskiirgus

 

 

 [A34]keha temperatuuri, värvuse ja pindalaga.

 

 [A35]soojusülekandeks.

 [A36]kuumemalt kehalt külmemale ja kestab seni kehade temperatuurid võrdsustuvad.

 

 [A37]soojusliku tasakaalu korral.

 [A38]

*     [A39]Kehale kandunud soojushulk

*    Keha poolt äraantud soojushulk

 

 

¨      [A40]Töö abil

¨     Soojusülekande abil

 

 [A41]keha lõpptemperatuurist lahutada keha algtemperatuur.

 

 [A42]kehale anda või ära võtta suurem soojushulk.

 

 [A43]kulub erinev soojushulk.

¨      [A44]Temperatuuri muudust

¨     Keha massist

¨     Keha ainest

 

 [A45]

 [A46]

 [A47]kalorimeetrit.

 [A48]kahe anuma vaheline vaakum on halb soojusjuht.

 

 [A49]

 [A50]kus Q-soojushulk - algtemperatuur - lõpptemperatuur c- erisoojus, m – mass.

 

 [A51]aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse.

 

 [A52]aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse.

 

 [A53]suureneb ja tahkumisel ruumala väheneb.

 [A54]väheneb

 [A55]suureneb.

 [A56]sulamistemperatuuriks.

 [A57]l

 [A58]

 [A59]

 [A60]kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks.

 

 [A61]nähtus, kus gaasilise aine muutub tagasi vedelasse olekusse.

 

¨      [A62]Õhu liikumisest

¨     Vedeliku temperatuurist

¨     Vedeliku pinna pindalast

¨     Ainest

 

 [A63]L

 [A64]

 [A65]

 [A66]soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

 

 [A67]vedeliku aurustumiseks kulunud soojushulgaga.

 

 [A68]

 [A69]soojushulka, mis on vajalik mingi massiühiku vee keetmiseks mingi aja jooksul.

 

 [A70]intensiivne mullide teke ja vedeliku ringlemine keedunõus.

 

 [A71]vedelike ainest ja rõhust.