I osa SOOJUSLIIKUMINE

(iseseisev töö 9 kl.)

Browni liikumine näitab[A1] ,

Soojusliikumine[A2]

Aineosakeste liikumiskiirus ja keha temperatuur on seotud omavahel[A3]

1. Aine agregaatolekud on[A4]

2. Vedelike soojusliikumine[A5]

3. Amorfseteks aineteks nimetatakse[A6]

4. Gaasid ja vedelikud erinevad selle poolest[A7]

5. Gaasilise aine aineosakeste liikumine on[A8]

6. Ained segunevad iseeneslikult[A9] .............. tõttu ja seda nimetatakse[A10]

7. Soojuspaisumiseks nimetatakse ainete[A11] ..................... soojenedes ja[A12] ................................ jahtudes.

8. Gaasi ruumala muut on[A13] …...................... temperatuuriga.

9. Vedelike ruumala muut on[A14] .......

10. Keha ruumala muut on[A15]

11. Termomeetri tööpõhimõtteks on[A16]

12. Tähed termomeetri skaalal tähendavad järgmist[A17] :

C – F –

R – K –

Absoluutseks miinimumtemperatuuriks on[A18] .............. = 0K. Selle temperatuuri juures[A19] ................ aineosakeste soojusliikumine.

II osa SISEENERGIA

1. Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste[A20] ..

2. Keha siseenergia on ................... ja .....................summa[A21] .

3. Aineosakeste kiirus muutub keha ..................ja[A22] ................ tulemusena, aineosakeste kaugus aines muutub[A23] .............. muutmise tulemusena.

4. Keha siseenergia muutub ......................., kuid ka ................... muutumisel[A24] .

5. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka[A25] , .................

6. Soojushulk on füüsikaline suurus, mille tähis on[A26] ............

7. Soojushulga mõõtühikuteks on 1 cal (kalor) ja 1 J (džaul[A27] ).

1 cal = ...... J 1kcal = .............. cal

1kcal = ........ kJ 1 kJ =. .................. J

1 kalor on soojushulk, mis on vajalik[A28] .....................

III osa SOOJUSÜLEKANNE.

1. Soojusjuhtivuseks nimetatakse[A29] .

2. Väga head soojusjuhid on[A30] .

3. Halvad soojusjuhid on[A31] ......................

4. Konvektsiooniks nimetatakse[A32] .................................

5. Soojusülekande liigid on[A33] :

¨ ...........................................

¨ ........................................

¨ ..............................................

6. Ajaühikus kiirgava soojuse hulk on võrdelises sõltuvuses[A34] ................

7. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse[A35] ............

8. Soojusülekannetes levib siseenergia ................................. ja kestab seni[A36] .........................

9. Soojusülekanne ei toimu[A37] ...........................................

10. Soojusliku tasakaalu võrrand on[A38] [A39] :

11. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil[A40] :

V osa KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE

1. Keha temperatuuri muudu leidmiseks tuleb[A41] .....................

2. Temperatuuri suurema muudu saamiseks tuleb[A42] .........................................

3. Erinevast ainest keha soojendamiseks sama temperatuuri muudu võrra[A43] .......

4. Keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub[A44]

¨ ...................................

¨ ...............................

¨ ..................................

5. Soojushulga leidmiseks kasutatakse valemit[A45] :

6. Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab kehale antud soojushulga suhet keha massi ning temperatuuri muuduga. Aine erisoojuse ühik on[A46]

7. Soojushulga mõõtmiseks kasutatakse[A47] ...........................

8. Termoses ei muutu vedeliku temperatuur, sest[A48] ...............................

9. Soojushulk arvutatakse järgmise valemi järgi[A49] [A50]

10. Aine erisoojust arvutatakse järgmise valemiga:

VI osa SULAMINE JA TAHKUMINE

1.Sulamiseks nimetatakse[A51] .........................................................

2.Tahkumiseks nimetatakse[A52] .................................

3. Aine sulamisel ruumala ........................ ja tahkumisel ruumala[A53] ................

4, Jää sulamisel ruumala[A54] ................. ja vee külmumisel ruumala[A55] ..........

5. Temperatuuri , mille juures aine sulab, nimetatakse[A56] ....................

6. Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mida tähistatakse[A57] ja mõõdetakse[A58]

7. Sulamissoojust arvutatakse valemi järgi[A59] :

VII osa AURUMINE, KONDENSEERUMINE JA KEEMINE

1. Aurumiseks nimetatakse nähtust[A60] , ....................................

2. Kondenseerumine on[A61]

3. Aurumise kiirus sõltub[A62] :

¨ ..................................

¨ .................................

¨ .....................................

¨ ....................................

4. Aurumissoojus on füüsikaline suurus ja tähistatakse tähega[A63] ja

selle mõõtühik on[A64]

5 Aurumissoojust arvutatakse valemiga[A65] :

6 Aurumissoojus näitab[A66] ............................................

7 Auru kondenseerumisel vabanev soojushulk on võrdne[A67] .............

8. Aurustumiseks kuluv soojushulk on võrdeline aine aurumissoojusega

antud temperatuuril ja aine massiga ning tähistatakse valemiga[A68] :

8. Keemissoojuseks nimetatakse[A69] ...............................

9. Keemise tunnuseks on[A70] ..................................

10. Keemistemperatuur sõltub[A71] ......................

[A1]et aineosakeste liikumine on korrapäratu ja ei katke kunagi.

[A2]on aineosakeste korrapäratu kaootiline liikumine.

[A3]võrdeliselt.

[A4]a) tahke

b) vedel

c) gaasiline

1. [A5]seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise.

2. [A6]mis välimuselt sarnanevad tahkete ainetega, kuid oma olemuselt on vedelikud.

[A7], et gaasides on aineosakeste vahed palju suuremad kui vedelikes ja aineosakesed saavad vabalt liikuda suvalisse punkti.

[A8]korrapäratu ja iga osake võib liikuda mistahes suunas ja suvalise kiirusega.

[A9]soojusliikumise

[A10]difusiooniks.

[A11]paisumist

[A12]kokkutõmbumist

[A13]võrdeline

[A14]võrdeline temperatuuriga.

[A15]võrdeline temperatuuriga.

[A16]soojuspaisumine.

[A17]C – Celsiuse skaala F – Fahrenheiti skaala

R – Reaumuri skaala K – Kelvini skaala

[A18]- 273,15

[A19]lõpeb

[A20]siseenergia.

[A21]kineetilise ja potentsiaalse energia

[A22]soojenemise ja jahtumise

[A23]aine agregaatoleku muutmise tulemusena.

[A24]temperatuuri muutumisel, kuid ka aine agregaatoleku muutumisel.

[A25]mis kandub soojusülekandes ühelt kehalt teisele kehale või vastupidi.

[A26]Q

[A27]1 cal = 4,2 J 1kcal = 1000 cal

1kcal = 4,2 kJ 1 kJ =. 1000 J

[A28]1g vee temperatuuri tõstmiseks

võrra.

[A29]siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.

[A30]kõik metallid.

[A31]jää ja klaas ning mitmesugused plastmassid aga ka kõik gaasid.

[A32]siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel.

¨ [A33]Soojusjuhtivus

¨ Konvektsioon

¨ Soojuskiirgus

[A34]keha temperatuuri, värvuse ja pindalaga.

[A35]soojusülekandeks.

[A36]kuumemalt kehalt külmemale ja kestab seni kehade temperatuurid võrdsustuvad.

[A37]soojusliku tasakaalu korral.

[A38]

[A39]Kehale kandunud soojushulk

Keha poolt äraantud soojushulk

¨ [A40]Töö abil

¨ Soojusülekande abil

[A41]keha lõpptemperatuurist lahutada keha algtemperatuur.

[A42]kehale anda või ära võtta suurem soojushulk.

[A43]kulub erinev soojushulk.

¨ [A44]Temperatuuri muudust

¨ Keha massist

¨ Keha ainest

[A45]

[A46]

[A47]kalorimeetrit.

[A48]kahe anuma vaheline vaakum on halb soojusjuht.

[A49]

[A50]kus Q-soojushulk - algtemperatuur - lõpptemperatuur c- erisoojus, m – mass.

[A51]aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse.

[A52]aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse.

[A53]suureneb ja tahkumisel ruumala väheneb.

[A54]väheneb

[A55]suureneb.

[A56]sulamistemperatuuriks.

[A57]l

[A58]

[A59]

[A60]kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks.

[A61]nähtus, kus gaasilise aine muutub tagasi vedelasse olekusse.

¨ [A62]Õhu liikumisest

¨ Vedeliku temperatuurist

¨ Vedeliku pinna pindalast

¨ Ainest

[A63]L

[A64]

[A65]

[A66]soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

[A67]vedeliku aurustumiseks kulunud soojushulgaga.

[A68]

[A69]soojushulka, mis on vajalik mingi massiühiku vee keetmiseks mingi aja jooksul.

[A70]intensiivne mullide teke ja vedeliku ringlemine keedunõus.

[A71]vedelike ainest ja rõhust.