Elektrilaengud ja elektriväli.

 

*   Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks[A1] ?

 

 

*   Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha[A2] ?

 

 

*   Mis on elektrilaeng[A3] ?

 

 

*   Mis on elektrilaengu mõõtühikuks ja selle tähiseks[A4] ?

 

.’

 

*   Kuidas elektrilaenguid liigitatakse ja eri liiki elektrilaenguid tähistatakse[A5] ?

 

 

*   Märgi joonisele “+” või “-“ märgiga niidi otsas rippuvate kehade elektrilaeng[A6] .

 

 

                                            A                      B              C

 

*   Täida tabel. Viis kerget kuulikest on riputatud niitide otsa. On teada, et kehal 1 on positiivne laeng ja see,  kuidas kehad 2 ja 3, kehad 3 ja 4 ning kehad 3 ja 5 teineteist mõjutavad. Kirjuta tabelisse, mis liiki laengud on kehadel ja kuidas laetud kehad teineteist mõjutavad[A7] .

 

 

*   Laetud kehade elektrilaengud võivad olla erineva suurusega ning laetud kehad võivad asuda teineteisest erinevatel kaugustel. Laetud kehade vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõudude suurus sõltub[A8] :

 

 

*   Täida lüngad ja lõpeta laused[A9] .

 

 

 

*   Millised niidi otsas rippuvatest kehadest on laetud? Märgi kehadele nende elektrilaengu suurus kasutades märkimiseks ühte, kahte või kolme “+” või “-“ märki[A10] .

 

 

*   Laetud keha A mõjutab läheduses asuvaid teisi kehi.

 

 

Järjesta laetud kehad neile keha A poolt mõjuva elektrijõu suuruse järgi, alates kehast millele mõjuv jõud on suurim[A11] .

 

 

Tõmbejõud mõjub laetud kehadele[A12] :

 

 

Tõukejõud mõjub laetud kehadele[A13] :

 

*   Milleks kasutatakse elektroskoopi[A14] ?

 

 

*   Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö[A15] ?

 

 

*   Täida lüngad.

 

Elektroskoobi laadimisel saavad elektroskoobi varras ja osuti ühenimelise elektrilaengu ning osuti otsad[A16] 

 

Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda[A17] 

 

 

*   Märgi elektroskoopidele nende elektrilaengute suurused kasutades märkimiseks ühte, kahte või kolme “+” või “-“ märki[A18] .

 

 

*   Milliseid aineid ja nende segusid nimetatakse elektrijuhtideks[A19] ?

 

 

*   Milliseid aineid  või nende segusid nimetatakse mittejuhiks või dielektrikuks[A20] ?

 

 

*   Millisel juhul neutraliseerivad kahe laetud keha laengud teineteist[A21] ?

 

 

 

 


 [A1]Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks.

 

 [A2]Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehale ,mille tulemusena need laaduvad.

 

 [A3]Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osalevad kehad elektrilises vastastikmõjus.’

 

 [A4]Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon ja tähiseks 1C

 [A5]Elektrilaenguid nimetatakse kokkuleppeliselt positiivseteks ja negatiivseteks elektrilaenguteks ja neid tähistatakse + ja – märgiga.

 

 [A6]A samanimelised

B ilma laenguta

C erinimelised laengud

 [A7]

*    [A8]elektrilaengute suurusest

*   laetud kehade vahelisest kaugusest.

 

*    [A9]Mida suuremad on vastastikmõjus olevate laetud kehade elektrilaengud, seda suuremad on laetud kehadele mõjuvad elektrijõud.

*   Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes, elektrijõud vähenevad.

 

 [A10]

 [A11]4, 1, 2, 5, 3

 

 [A12]2 ja 5.

 [A13]1, 3 ja 4.

 [A14]Elektroskoopi kasutatakse elektrilaengu kindlakstegemiseks.

 

 [A15]Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste elektrilaengute tõukumisel.

 

 [A16]kaugenevad vardast.

 [A17]kaugemale eemalduvad osuti otsad vardast.

 

 [A18]

 [A19]Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele.

 

 [A20]Mittejuhiks või dielektrikuks nimetatakse ainet või ainete segu , mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele.

 

 [A21]Ühesuuruste eriliigiliste laengutega laetud kehade ühendamisel nende elektrilaengud neutraliseerivad teineteist.