Elektrilaengud ja elektriväli.

Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks[A1] ?

Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha[A2] ?

Mis on elektrilaengu mõõtühikuks ja selle tähiseks[A4] ?

.’

Kuidas elektrilaenguid liigitatakse ja eri liiki elektrilaenguid tähistatakse[A5] ?

Märgi joonisele “+” või “-“ märgiga niidi otsas rippuvate kehade elektrilaeng[A6] .

A B C

Täida tabel. Viis kerget kuulikest on riputatud niitide otsa. On teada, et kehal 1 on positiivne laeng ja see, kuidas kehad 2 ja 3, kehad 3 ja 4 ning kehad 3 ja 5 teineteist mõjutavad. Kirjuta tabelisse, mis liiki laengud on kehadel ja kuidas laetud kehad teineteist mõjutavad[A7] .

Laetud kehade elektrilaengud võivad olla erineva suurusega ning laetud kehad võivad asuda teineteisest erinevatel kaugustel. Laetud kehade vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõudude suurus sõltub[A8] :

Täida lüngad ja lõpeta laused[A9] .

Millised niidi otsas rippuvatest kehadest on laetud? Märgi kehadele nende elektrilaengu suurus kasutades märkimiseks ühte, kahte või kolme “+” või “-“ märki[A10] .

Laetud keha A mõjutab läheduses asuvaid teisi kehi.

’

Järjesta laetud kehad neile keha A poolt mõjuva elektrijõu suuruse järgi, alates kehast millele mõjuv jõud on suurim[A11] .

Tõmbejõud mõjub laetud kehadele[A12] :

Tõukejõud mõjub laetud kehadele[A13] :

Milleks kasutatakse elektroskoopi[A14] ?

Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö[A15] ?

Täida lüngad.

Elektroskoobi laadimisel saavad elektroskoobi varras ja osuti ühenimelise elektrilaengu ning osuti otsad[A16]

Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda[A17]

Märgi elektroskoopidele nende elektrilaengute suurused kasutades märkimiseks ühte, kahte või kolme “+” või “-“ märki[A18] .

Milliseid aineid ja nende segusid nimetatakse elektrijuhtideks[A19] ?

Milliseid aineid või nende segusid nimetatakse mittejuhiks või dielektrikuks[A20] ?

Millisel juhul neutraliseerivad kahe laetud keha laengud teineteist[A21] ?

[A1]Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks.

[A2]Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehale ,mille tulemusena need laaduvad.

[A3]Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osalevad kehad elektrilises vastastikmõjus.’

[A4]Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon ja tähiseks 1C

[A5]Elektrilaenguid nimetatakse kokkuleppeliselt positiivseteks ja negatiivseteks elektrilaenguteks ja neid tähistatakse + ja – märgiga.

[A6]A samanimelised

B ilma laenguta

C erinimelised laengud

[A7]

[A8]elektrilaengute suurusest

laetud kehade vahelisest kaugusest.

[A9]Mida suuremad on vastastikmõjus olevate laetud kehade elektrilaengud, seda suuremad on laetud kehadele mõjuvad elektrijõud.

Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes, elektrijõud vähenevad.

[A10]

[A11]4, 1, 2, 5, 3

[A12]2 ja 5.

[A13]1, 3 ja 4.

[A14]Elektroskoopi kasutatakse elektrilaengu kindlakstegemiseks.

[A15]Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste elektrilaengute tõukumisel.

[A16]kaugenevad vardast.

[A17]kaugemale eemalduvad osuti otsad vardast.

[A18]

[A19]Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele.

[A20]Mittejuhiks või dielektrikuks nimetatakse ainet või ainete segu , mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele.

[A21]Ühesuuruste eriliigiliste laengutega laetud kehade ühendamisel nende elektrilaengud neutraliseerivad teineteist.