Elektrostaatika lünkharjutus

Aseta lünka sobiv sõna.

   +      C      ei kandu      ei teki      ei tunneta      elektrijõud      Elektrijuhiks      elektrilaeng      elektrilaengut      elektriseeritud      elektriseeruvad      Elektriväli      elektronid      elementaarlaenguga      eriliigilised      erineva      füüsikaline suurus      hõõrumisel      kulon      negatiivseks      negatiivselt      neutraalne      positiivselt      prootoni      samaliigilise      tõmbuvad      tõukuvad      vastastikmõju   
Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on . Keha võib elektrilaengu omandada või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel mõlemad kehad.
Elektrilaeng on , mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 , ühiku tähis on 1 . Elektrilaenguid on kahte liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks () ja (-). Samaliigilise laenguga kehad , eriliigiliste laengutega kehad . Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla suurusega.
Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat . Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed . Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut ja laengut positiivseks.
Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on . Elektroskoobi töö põhineb laenguga.kehade tõukumisel.
Keha on laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on laetud, kui kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Keha on , kui kehas on elektrone ja prootoneid võrdselt.
Kehad elektriseeruvad hõõrumisel sellepärast, et eri ainest kehade tihedal kokkupuutel võivad minna ühest kehast teise. Kui kehad pärast hõõrumist teineteisest eraldada, on neil sama suurusega elektrilaengud. Kehade elektriseerumisel uusi laetud osakesi juurde ega hävi olemasolevaid.
ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist . Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga . Paigaloleva laetud keha elektrivälja inimene oma meeleorganitega .
Ained liigitatakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. nimetatakse ainet, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhiks nimetatakse ainet, mida mööda elektrilaeng ühelt kehalt teisele.