Füüsika põhivara

Sissejuhatus ja liikumine

 

1.  Mida uurib füüsika[A1] ?

 

2.  Mis on keha[A2] ?

 

3.  Mis on nähtus[A3] ?

 

4.  Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi[A4] ?

 

5.  Mis on mõõtmine[A5] ?

 

6.  Mis on mehaaniline liikumine[A6] [A7] ?

 

7.  Mis on trajektoor[A8] [A9] ?

 

8.  Mis on teepikkus[A10] ?

 

9.  Teepikkuse tähis ja mõõtühik[A11] .

 

10.              Valem ühtlase kiiruse teepikkuse arvutamiseks[A12] 

 

11.              Kuidas on seotud ühtlasel liikumisel teepikkus ja aeg[A13] ?

 

12.              Mida näitab kiirus[A14] [A15] ?

 

13.              Kiiruse arvutamise valem ja ühikud[A16] [A17] .

 

14.              Mida näitab keskmine kiirus[A18] ?

 

15.              Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks liikumiseks[A19] ?

 

16.              Milline liikumine on mitteühtlane[A20] ?

 

 

 

 

 


 [A1]FÜÜSIKA – loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi

 

 [A2]KEHA – mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne.

 

 

 [A3]NÄHTUS – igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine

 

 [A4]FÜÜSIKALINE SUURUS – võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks

Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud.

Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne.

 

 [A5]MÕÕTMINE – füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga

 

 [A6]MEHAANILISEKS LIIKUMISEKS nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes.

Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmed mõisted: trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus.

Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mitteühtlaseks.

 [A7]Keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse.

 

 [A8]TRAJEKTOORIKS nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt.

Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.

 

 [A9]Sirgjooneliselt liiguvad: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist.

Kõverjooneliselt liiguvad: lendav lind,kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne.

Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev.

 

 

 [A10]TEEPIKKUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.

 

 [A11]Teepikkust tähistatakse tähega s.

Teepikkuse mõõtühik on 1m.

 

 [A12]

 

 [A13]Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga      

 

 [A14]KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul.

 

 [A15]Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja ajgatisega.

 [A16]Kiiruse määramiseks mõõdetakse teepikkus ja selle läbimiseks kulunud ajavahemik ning seejärel arvutatakse kiirus.

 

 [A17]

 

 [A18]Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus.

 

 [A19]Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS.

 

 [A20]Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS.