Optika - kordamine

 

1. Kui suur on valguse kiirus õhus[A1]  ?

 

 

2.    Kes määras esimesena valguse kiiruse[A2]  ?

 

 

3.    Kuidas on seotud omavahel keskkonna optiline tihedus ja valguse levimiskiirus[A3]  ?

 

 

4.    Mida nimetatakse valguse murdumiseks[A4]  ?

 

 

5.    Lisa joonisele  järgmised nimetused: piiripind, ristsirge piiripinnale, langev kiir, murdunud kiir, langemis- ja murdumisnurgad .

 

http://fyysika.matefus.eu/labipaistev_files/image006.gif

 

6.    Sõnasta valguse murdumise seaduspärasused[A5]  .

 

 

 

7. Joonisel on kujutatud valguskiire üleminekut optikiselt ........ keskkonnast optiliselt .......... keskkonda[A6]  .

8. Joonisel on kujutatud valguskiire üleminekut optikiselt ........ keskkonnast optiliselt .......... keskkonda[A7]  .

 

 

 

 

9.    Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus[A8]  .

 

 

10.    Kuidas murdub valgus kolmnurkses prismas[A9]  ?

 

 

11.     Mida nimetatakse valguse täielikuks peegeldumiseks[A10]  ?

 

 

12.     Milleks kasutatakse valguse täielikku peegeldumist[A11]  ?

 

 

 

13.     Leia jooniselt kumerläätsed, nõgusläätsed kaksikkumer ja kaksiknõgusläätsed .

 

 

Kontrolli vastusthttp://fyysika.matefus.eu/labipaistev_files/image012.gif

 

14.     Mida nimetatakse läätse optiliseks peateljeks[A12]  ?

 

 

.

15.     Mida nimetatakse fookusekskauguseks[A13]  ?

 

 

16.     Mida nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks[A14]  ?

 

 

17.     Kuidas tähistatakse valemites ja mis valemiga arvutatakse läätse optiline tugevus[A15] [A16]  ?

 

18.     Mis ühikutes mõõdetakse läätse optilist tugevust[A17]  ?

 

 

19.     Kuidas käitub nõguslääts läbiva valgusvihuga[A18]  ?

 

 

20.     Kuidas käitub kumerlääts läbiva valgusvihuga[A19]  ?

 

 

21.     Milleks kasutatakse läätsesid[A20]  .

 

22. Joonisel on kujutatud valge valguskiire lahutumine kolmnurkses klaasprismas eri värvi valgusteks. Kujutatud on kahte äärmist  kiirt.  Märgi kiirte juurde õige värvus[A21] .

 

 

 

 

 


 [A1]Valguse kiirus on 300 000 km/s.

 [A2] Taani astronoom Olaf R¸mer 1676 aastal.

 

 [A3] Pöördvõrdeliselt.

 

 [A4]Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piiripinnal.

 

v  [A5]Valguse levimisel optilisest hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole.

 

v Valguse levimisel optilisest tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale.

 

 [A6]Joonisel on kujutatud valguskiire üleminekut optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse  keskkonda .

 

 [A7]Joonisel on kujutatud valguskiire üleminekut optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda .

 

 [A8] Valguskiir levib optiliselt ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt.

 

 [A9] Valgus murdub kolmnurkses prismas prisma aluse poole.

 

 [A10] Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse peegeldumist kahe keskkonna piirimailt, kui sellega ei kaasne murdumist

 

 [A11]Täielikku peegeldumist kasutatakse valguse levimissuuna muutmiseks täisnurkse klaasprisma abil. Kasutatakse ka optilistes kaablites.

 

 [A12]Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget.

 

 

 [A13]Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust.

 

 

 [A14]  Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust.

 

 

 [A15]Läätse optiline tugevus tähistatakse valemites D tähega.

 [A16]http://fyysika.matefus.eu/labipaistev_files/image019.gif

 [A17]Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates.

http://fyysika.matefus.eu/labipaistev_files/image021.gif

 [A18] Nõguslääts hajutab valgust.

 

 [A19] Kumerlääts koondab valgust.

 

 [A20]Kasutatakse valguskiirte suunamiseks ja hajutamiseks, mitmesugustes optilistes seadmetes, fotoaparaadid, mikroskoobid, teleskoobid jne.

 

 [A21]