Optika II

Arvestus

 

1.    Millega tegeleb geomeetriline optika[A1] ?

 

 

2.    Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas[A2] ?

 

3.    Mida nimetatakse valguse murdumiseks[A3] ?

 

 

 

4.    Valguse murdumise seadus[A4] .

 

 

 

5.    Mida on kujutatud joonisel[A5] ?


 

6.    Sõnasta valguse sirgjoonelise levimise seadus[A6] .

 

 

7.    Mida nimetatakse valguse peegeldumiseks[A7] ?

 

 

8.    Sõnasta valguse peegeldumisseadus[A8] .

 

 

9.    Mida on kujutatud joonisel[A9] ?

 

 

 

10.                      Mida näitab valem[A10] ?

 

 

 

11.                      Mida näitab valem[A11] ?

 

 

 

 

 

12.                      Mis on valguse dispersioon[A12] ?

 

 

13.                      Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel[A13] ?

 

 

 

14.                      Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi[A14] ?

 

 

 

15.                      Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi[A15] ?

 

 

 

16.                      Elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele tekivad[A16]  ..

 

 

17.                      Mille poolest erinevad pidevspektrid  joonspektritest[A17] ?

 

 

18.                      Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt[A18] .

 

 

 

19.                      Mida nimetatakse murdumisnäitajaks[A19] ?

 

 

 

20.                      Mitu spektrivärvi tekib valge valguse dispersiooni tulemusena[A20] ?

 

 

21.                      Mida nimetatakse prismaks[A21] ?

 

 

22.                      Mis on spektraalanalüüs[A22] ?

 

 

23.                      Milleks kasutatakse prismat[A23] ?

 

 

24.                      Millega tegeleb kvantoptika[A24] ?

 

 

25.                      Mis on fotoefekti põhjus[A25] ?

 

 

26.                      Mida näitab antud valemis täht h[A26] ?

 

E =  hf

 

 

27.                      Mida nimetatakse fotoefektiks[A27] ?

 

 

 

28.                      Mida nimetatakse väljumistööks[A28] ?

 

 

 

29.                      Mis on fotoefekti punapiir[A29] ?

 

30.                      Mida näitab antud valem[A30] ?

 

 

 

 

 

 

 

 

 [A1]Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd.

 

a)     [A2]Valguse sirgjoonelise levimise seadus

b)    Kiirtekimpude sõltumatuse seadus

c)    Valguse peegeldumisseadus

d)    Valguse murdumise seadus

 

 

 

 [A3]Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise.

 

 [A4]Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus.

 

 [A5]Joonisel on kujutatud valguskiire murdumist üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda.

 

 [A6]Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.

 

 [A7]Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli.

 

 [A8]Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.                                              

 

 [A9]Joonisel on kujutatud valguskiire peegeldumisseadust.

 

 [A10]Valem näitab absoluutset murdumisnäitajat.

 

 [A11]Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat.

 

 [A12]Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest).

 

 [A13]

Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni.

 

 [A14]Kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid

 

 [A15]Pidevspektrid ja joonspektrid

 

 [A16]Joonspektrid

 

 [A17]Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad.

 

 [A18]Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub.

 [A19]Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.

 

 [A20]7

 [A21]Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks.

 

Spektraalanalüüs on  meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil.

 [A22]

 [A23]Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks.

 

 [A24]Kvantoptika kirjeldab valgust imepisikeste osakeste voona.

 

 [A25]Fotoefekti põhjuseks on valguse toime ainele.

 

 [A26]Plancki konstanti

 

 [A27]Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul, mille tulemusena tekib fotovool.

 

 [A28]Väljumistöö on footonite poolt tehtav töö elektronide väljalöömisel aine pinnast.

 

 [A29]Fotoefekti punapiir on piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Sellest väiksema  sageduse korral fotoefekti ei toimu.

 

 [A30]See on Einsteini valem fotoefekti kohta ja selgitab fotoefekti teket.