1. Nimeta kolm reeglit, mis on meetermõõdustiku moodustamise aluseks[A1] ?

 

2. Mis on kordne ühik[A2] ?

 

3. Mis on tuletatud ühik[A3] ?

 

4. Nimeta pikkuse põhiühik[A4] ?

 

5. Nimeta mõõtühikute eesliited ja nende tähiseid[A5] .

 

6. Moodusta pikkusühikust eesliiteid kasutades kordseid ühikuid[A6] .

 

7. Nimeta kordsete pikkusühikute vahekordi põhiühikuga. vaata

 

8. Loetle kodus kasutatavaid mõõteriistu[A7] 

 

9. Mida tähendab skaala väikseim jaotis[A8] ?

 

10.             Mida väljendatakse pikkuse abil[A9] ?

 

11.             Mida väljendatakse pindala abil[A10] ?

 

12.             Mida väljendatakse ruumala abil[A11] ?

 

13.             Mis tähega tähistatakse keha pikkust ja kõrgust[A12] ?

 

14.             Mis tähega tähistatakse keha pindala[A13] ?

 

15.             Mis tähega tähistatakse keha ruumala[A14] ?

 

16.             Mis on ruumalaühik[A15] ?

 

17.             Mis on pindalaühik[A16] ?

 

18.             Missuguse valemiga arvutatakse ruudu pindala[A17] ?

 

19.             Missuguse valemiga arvutatakse ristküliku pindala[A18] ?

 

20.             Missuguse valemiga arvutatakse kuubi ruumala[A19] ?

 

21.             Missuguse valemiga arvutatakse risttahuka ruumala[A20] ?

 

22.             Mis on otsene mõõtmine[A21] ?

 

23.             Mis on kaudne mõõtmine[A22] ?

 

24.             Kuidas toimub pindala mõõtmine otseselt – ühikruudu meetodil[A23] ?

 

25.             Nimeta laboratooriumis kasutatav mõõteriist vedelike ruumala mõõtmiseks[A24] ?

 

26.             Kuidas mõõdetakse keha ruumala sukeldamismeetodil[A25] ?

 

27.             Mida väljendavad füüsikalised suurused[A26] ?

 


o    [A1]Mõõtühikud on kokkuleppelised.

o   Põhiühikust suuremad ja väiksemad ühikud saadakse selle ühiku korrutamisel või jagamisel kümnega, sajaga, tuhandega jne.

o   Kordsete ühikute moodustamisel kasutatakse kindla tähendusega  eesliiteid.

 

 [A2]Kordne ühik kas suurendab või vähendab põhiühikut teatud arv korda.

 

 [A3]Põhiühikutest tuletatakse korrutamis-ja jagamistehte abil uusi ühikuid.

 

 [A4]1 meeter

 

 [A5]Milli- m-, senti- c-, detsimeeter d-, kilo- k

 

 [A6]Millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, kilomeeter.

 

 [A7]kaal, mõõdulint, mensuur, kell

 

 [A8]Skaala väikseim jaotis näitab väiseimat väärtust, mida saab antud mõõteriistaga mõõta.

 

 [A9]Pikkuse abil väljendatakse arvuliselt kehade või kehaosade kaugusi.

 

 [A10]Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust.

 

 [A11]Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab.

 

 [A12]Keha pikkust tähistatakse l tähega ja kõrgust h tähega.

 

 [A13]Keha pindala tähistatakse S tähega.

 

 [A14]Keha ruumala tähistatakse V tähega.

 

 [A15]Ruumala põhiühikuks on

 

 [A16]Pindala põhiühikuks on

 

 [A17]Ruudu pindala arvutatakse valemiga

 

 [A18]Ristküliku pindala arvutatakse valemiga

 

 [A19]Kuubi ruumala arvutatakse valemiga

 

 [A20]Ristahuka ruumala arvutatakse valemiga

 

 [A21]Otsene mõõtmine on mõõtühikuga võrdlemine.

 

 [A22]Kaudsel mõõtmisel saadakse tulemus arvutuste abil teiste mõõdetud tulemuste kaudu.

 

·        [A23]Mõõdetav pind kaetakse ruudustikuga.

·       Loetakse ära kõik terved ja ka poolikud ruudud.

·       Poolikutest ruutude arv jagatakse kahega.

·       Liidetakse kokku ruutude arv

·       Mõõdetakse ühe ruuu pindala ja tulemus korrutatakse ruutude arvuga.

 

 [A24]Laboris kasutatakse vedelike ruumala määramiseks mõõtesilindrit.

 

·        [A25]Keha sukeldamisel tõusev vedeliku pind on näitab ära keha ruumala. ruumala sadakse kui lahutame uuest lugemist algseisu.

·       Kui vedelik voolab pärast sukeldamist anumast välja, siis võib ära mõõta anumast väljavöölanud vedeliku koguse, mis on võrdne keha ruumalaga.

 

 [A26]Füüsikalised suurused väljendavad ainete, nähtuste ja kehade omadusi arvuliselt.