Soojusõpetus

Ettevalmistus kontrolltööks

 

1.    Iseloomusta ainet ja aineosakesi[õ1] .

 

 

2.    Iseloomusta aineosakeste liikumist[õ2] .

 

3.    Milline seos valitseb aineosakeste liikumise kiiruse ja temperatuuri vahel[õ3] ?

 

 

4.    Millised on aine agregaatolekud[õ4] ?

 

 

 

5.    Miks ained segunevad iseeneslikult[õ5] ?

 

 

6.    Mis on difusioon[õ6] ?

 

 

1.    Mida nimetatakse soojusliikumiseks[õ7] ?

 

 

2.    Mida nimetatakse ainete soojuspaisumiseks[õ8] ?

 

 

3.    Milline seaduspärasus esineb gaaside soojuspaisumisel[õ9] ?

 

4.    Milline seaduspärasus esineb vedelike soojuspaisumisel[õ10] ?

 

 

5.    Milline seaduspärasus esineb tahkiste soojuspaisumisel[õ11] ?

 

 

6.    Miks õhku saab kokku suruda, tahkist ja vedelikku praktiliselt mitte[õ12] ?

 

 

7.    Suhkur lahustub kuumas vees kiiremini kui külmas vees. Miks[õ13] ?

 

 

8.    Mis juhtub aineosakestega keha soojenemisel ja jahtumisel[õ14] ?

 

 

9.    Millest koosneb keha siseenergia[õ15] ?

 

 

10.           Millest sõltub keha siseenergia[õ16] ?

 

 

11.           Millisel juhul muutub keha siseenergia[õ17] ?

 

 

12.           Mida nimetatakse soojushulgaks[õ18] ?

 

 

13.           Soojushulk on füüsikaline suurus, mille tähis on [õ19] 

14.           Kuidas on defineeritud soojushulk 1 kalor[õ20] ?

 

15.           Väga head soojusjuhid on… [õ21] 

16.           Halvad soojusjuhid on  [õ22] .

17.           Nimeta soojusülekande liigid[õ23] .

 

18.           Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse … [õ24] 

19.           Soojusülekannetes levib siseenergia [õ25] 

20.           Kui kaua kestab soojusülekanne[õ26] ?

 

21.           Millal ei toimu soojusülekanne[õ27] ?

 

22.           Soojusliku tasakaalu võrrand on[õ28] :

 

23.           Konvektsiooniks nimetatakse [õ29] 

 

24.           Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil [õ30] 

 

25.           Teineteise lähedale on paigutatud kaks raudplaati. Milline on energia levimise suund[õ31] ?

 

26.           Mis on kahe plaadi vahel, kui energia saab levida üksnes kiirgusena? Leia loetelust sobiv keskkond[õ32] ;

Tahkis

Vedelik

Gaas

Vaakum

 

27.           Torus on vesi. Näita nooltega vee ringlemise suund. Enne katse algust oli vee temperatuur võrdne õhu temperatuuriga?

 

 

 

28.           Mida nimetatakse sulamiseks[õ33] ?

 

 

 

29.           Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks[õ34] ?

 

 

 

30.           Mida nimetatakse tahkumiseks[õ35] ?

 

 

 

31.           Kuidas on seotud omavahel ainete sulamine ja tahkumine[õ36] ?

 

 

 

32.           Sulamissoojuse definitsioon ja valem[õ37] [õ38] .

 

 

 

33.           Aurustumissoojuse definitsioon ja valem[õ39] [õ40] .

 

 

 

 

 


 [õ1]Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist.

Aineosakesed on väga väikesed.

Aineosakeste vahel on tühja ruumi.

 [õ2]Aineosakesed on pidevas korrapäratus liikumises, mis ei lakka kunagi.

 

 [õ3]Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur.

 [õ4]Aine agregaatolekud on tahke, vedel ja gaasiline.

 [õ5]Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu.

 [õ6]Difusioon on ainete iseeneslik segunemine.

 [õ7]Aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist nimetatakse soojusliikumiseks.

 [õ8]Ainete kokkutõmbumist või paisumist temperatuuri mõjul nimetatakse soojuspaisumiseks.

 [õ9]Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga.

 

 [õ10]Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga.

 [õ11]Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga.

 [õ12]Õhu osakeste vahel on suured vahed võrreldes molekulide mõõtmetega.

 [õ13]Kuumas vees liiguvad molekulid kiiremini kui külmas ja seetõttu kokkupõrkel suhkrukristalli molekulidega lööb  need kiiremini selle küljest lahti.

 

 [õ14]Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia.

 [õ15]Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa.

 [õ16]Keha siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist.

 [õ17]Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kui ka aine agregaatoleku muutumisel.

 [õ18]Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt kehalt teisele kehale või teiselt kehalt antud kehale.

 

 [õ19]Q

 [õ20]1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks võrra.

 [õ21]kõik metallid.

 [õ22]jää, vesi ja kõik gaasid

 [õ23]Soojusülekande liigid on soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon.

 [õ24]soojusülekandeks.

 [õ25]kuumemalt kehalt külmemale kehale.

 [õ26]Soojusülekanne kestab seni kuni on saavutatud soojuslik tasakaal, st. nende temperatuurid võrdsustuvad.

 [õ27]Soojusülekanne ei toimu soojusliku tasakaalu korral.

 [õ28]Soojusülekandel suureneb kõigi soojendavate kehade siseenergia samapalju kui väheneb jahtuvate kehade siseenergia.  Q1 + Q2 = 0

 

 [õ29]siseenergia levimist vedelike- või gaasivoolude liikumise teel.

a.      [õ30]kui keha teeb tööd

b.    soojusülekande abil

 

 [õ31]Energia levib plaadilt A. plaadile B.

 [õ32]Vaakum

 [õ33]Sulamiseks nimetatakse tahke aine muutumist vedelikuks:

 [õ34]Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures toimub aine sulamine.

 [õ35]Tahkumiseks nimetatakse vedeliku muutumist tahkeks aineks.

 [õ36]Ainete sulamiseks kulunud soojushulk on võrdne ainete tahkumisel vabanenud soojushulgaga.

 [õ37]

 [õ38]Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks.

 

 [õ39]

 [õ40]Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril.