Ettevalmistus kontrolltööks.

Töö ja energia.

 

1.    Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks[anmet1] ?

 

2.    Missuguse valemi järgi avaldatakse mehaaniline töö[anmet2] ?

 

3.    Missugune on töö mõõtühik ja kuidas on see defineeritud[anmet3] ?

 

4.    Mida nimetatakse energiaks[anmet4] ?

 

5.    Kuidas liigitatakse mehaaniline energia[anmet5] ?

 

6.    Nimeta energia mõõtühik[anmet6] :

 

7.    Mida nimetatakse kineetiliseks energiaks[anmet7] ?

 

8.    Millest sõltub keha kineetiline energia[anmet8] ?

 

 

9.    Mida arvutatakse allpool toodud valemiga[anmet9] ?

 

 

10.                       Millest sõltub keha potentsiaalne energia[anmet10] ?

.

11.                       Missuguse valemiga arvutatakse keha potentsiaalne energia[anmet11] ?

 

12.                       Sõnasta mehaanilise energia jäävuse seadus[anmet12] .

 

13.                       Mida nimetatakse võimsuseks[anmet13] .

.

14.                       Missuguse füüsikalise suuruse arvutamiseks kasutatakse allpool toodud valemit[anmet14] ?

 

15.                       Nimeta võimsuse mõõtühik[anmet15] .

 

16.                       Kuidas on tuletatud võimsuse mõõtühik[anmet16] ?

 

17.                       Mida nimetatakse lihtmehhanismiks[anmet17] ?

 

18.                       Nimeta lihtmehhanisme[anmet18] .

 

 

19.                       Milline on kangi tasakaalu tingimus[anmet19] ?

 

20.                       Mida nimetatakse jõu õlaks[anmet20] ?

 

21.                       Mis tähtedega on tähistatud allpool toodud joonisel jõu õlad[anmet21] ?

 

22.                       Mida tähistab antud pöördvõrdeline seos[anmet22] ?

 

 

23.                       Mida näitab mehaanika kuldreegel[anmet23] ?

 

 

24.                       Mida nimetatakse kasuteguriks? [anmet24] ?

 

25.                       Missugust füüsikalist suurust arvutatakse allpool toodud valemiga[anmet25] ?

 

26.                       Missugune on kasuteguri mõõtühik[anmet26] ?

 

 [anmet1]Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega.

 

 [anmet2]A = Fs

 [anmet3]Töö mõõtühik on 1 J ja see on avaldatud järgmiselt:

1J = 1Nm

 [anmet4]Energia on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju antud tingimustes võib keha tööd teha.

 

 [anmet5]Mehaaniline energia liigitatakse

kineetiline energia

potentsiaalne energia.

 

 [anmet6]Energia mõõtühikuks on 1 J (džaul)

 [anmet7]Energiat, mida omavad liikuvad kehad, nimetatakse kineetiliseks energiaks.

 

 [anmet8]Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest.

 

 [anmet9]Antud valemiga arvutatakse keha kineetilist energiat.

 [anmet10]Potentsiaalne energia sõltub kehadevahelisest kaugusest ja keha massist.

 [anmet11]E = mgh

 [anmet12]Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise.

 [anmet13]Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega.

 [anmet14]Antud valemit kasutatakse võimsuse arvutamiseks.

 [anmet15]Võimsuse mõõtühik on 1W (vatt).

 [anmet16]Võimsuse mõõtühikuks 1 Won tööühik 1J jagatud ajaühikuga 1 s.

 [anmet17]Lihtmehhanismideks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võita jõus.

 

 [anmet18]Kang

Tali

Kaldpind

Kaevupöör

Hammasülekanne

Tiguülekanne

 [anmet19]Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega.

 [anmet20]Jõu õlaks nimetatakse kangi pikkust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini.

 

 [anmet21]Jõu õlad on tähistatud tähtedega d1 ja d2

 [anmet22]See seos näitab kangi tasakaalu tingimust.

 [anmet23]Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös – nii mitu korda võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses.

 

 [anmet24]Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet.

 [anmet25]Antud valemiga arvutatakse kasutegurit.

 [anmet26]Kasuteguri mõõtühikuks on protsent.