Ettevalmistus kontrolltööks

Kehad vedelikus ja gaasis. Ujumine.

 

 

 

1.   Sõnasta Pascali seadus[anmet1] .

 

 

2.   Mida tähendab termin – vedelikusammas[anmet2] .

 

 

3.   Mida näitab antud graafik[anmet3] .

 

 

 

4.   Missuguse valemiga arvutatakse vedelikusamba poolt avaldatavat rõhku[anmet4] ?

 

 

5.   Millega võrdub rõhk vedelikes[anmet5] ?

 

6.   Kuidas on seotud omavahel õhurõhk ja kõrgus maapinnalt[anmet6] ?

 

 

7.   Missuguse mõõteriistaga mõõdetakse õhurõhku[anmet7] ?

 

8.   Missugune on õhurõhu mõõtühikud[anmet8] ?

 

 

9.   Sõnasta Arcimedese seadus[anmet9] .

 

10.         Missuguse valemiga arvutatakse üleslükkejõudu? Märgi [anmet10] juurde ka mida tähendavad tähed valemis[anmet11] .

 

 

11.         Mida nimetatakse üleslükkejõuks[anmet12] ?

 

 

12.         Millega on võrdne üleslükkejõud[anmet13] ?

 

 

13.         Kuidas on sõnastatud Arcimedese seadus[anmet14] ?

 

 

14.         Millised on keha heljumise tingimused[anmet15] ?

 

15.         Millised on keha uppumise tingimused[anmet16] ?

 

16.   Millised on keha ujumise tingimused[anmet17] ?

 

18.                     Miks väike vettevisatud kivi vajub veekogu põhja, aga suur raudlaev püsib veekogu pinnal[anmet18] ?

©anmet.jpk.2004

 


 [anmet1]. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi.

 

 [anmet2]Vedelikku sukeldatud keha ja selle kohal oleva veesamba kõrgust vedeliku pinnani nimetatakse vedelikusamba kõrguseks.

 

 

 [anmet3]Antud graafik näitab, rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest.

 [anmet4]Vedelikusamba poolt avaldatavat rõhku arvutatakse  valemiga:

 

 [anmet5]Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedeliku rõhu summaga.

 

 [anmet6]Pöördvõrdeliselt – mida kõrgemale seda väiksemaks muutub rõhk.

 [anmet7]Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.

 

 [anmet8]Paskal ja mm/Hg

 [anmet9]Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.

 

 [anmet11]Üleslükkejõud   vedeliku tihedus gravitatsioonikonstant  väljatõrjutud vedeliku ruumala

 

 [anmet12]Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles.

 

 [anmet13]Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva  raskusjõuga.

 

 [anmet14]Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.

 

 [anmet15]Üleslükkejõud peab võrduma raskusjõuga ja keha asub täielikult vedeliku sees siis keha heljub.Keha tihedus onvõrdne vedeliku tihedusega.

 

 [anmet16]Keha upub, kui üleslükkejõud on väiksem raskusjõust.Keha tihedus on suurem vedeliku tihedusest.

 

 [anmet17]Keha ujub suiis, kui üleslükkejõud võrdub raskusjõuga ja osa kehast on vedeliku pinnal.Keha tihedus on väiksem vedeliku tihedusest.

 [anmet18]Laeva keskmine tihedus on väiksem vedeliku tihedusest, kivi tihedus on aga suurem vee tihedusest.