Ülevaade kehade ja vedeliku ning gaasi vastastikmõjust

Täida lüngad

Sisesta lünka sobiv sõna.
Kliki siia
   üleslükkejõud      gaasi      gaasides      keha massist ja tihedusest      rõhk      rõhku      raskusjõud      ruumala      seintele ja põhjale      sukeldatud keha      suurem      suurema      suuremat      tasakaalustavad üksteist      tihedusest      väiksem      väljasurutud vee ruumal      vedeliku      veesammas   

Kõikidele kehadele mõjub . Ka veele veekogudes ja õhule atmosfääris mõjub . Raskusjõu tõttu avaldavad ülemised vedeliku või gaasi kihid alumistele . Gaasid on kokkusurutavad ja seetõttu on õhu maapinna lähedal suurem kui kõrgemal. Vedelikud avaldavad raskusjõu tõttu anuma põhjale . Mida kõrgem on , seda suurem on rõhk anuma põhjale. Kuna vedelikes kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi, siis avaldab vedelik rõhku anuma . Vedelik avaldab rõhku ka vees olevale kehale nii ülevalt alla kui alt üles, nii paremalt kui vasakult, nii eest kui tagant. Külgede pealt rõhub vedelik risttahukakujulisele kehale igast suunast ühesuguse jõuga ja need jõud . Keha alumise tahu kohal on vedeliku kõrgem kui ülemise tahu kohal. Seepärast avaldab vedelik alumisele tahule rõhku kui ülemisele tahule. Alt üles rõhub vedelik keha jõuga, kui ülevalt alla, sellepärast tekib vedelikus kehale . Üleslükkejõud sõltub ja vedeliku . Üleslükkejõud esineb ka , kuid see on väike võrreldes üleslükkejõuga vedelikes, kuna tihedus on mitusada korda tihedusest väiksem. Kui sukeldada keha vedelikku, siis surub keha enda alt välja vedeliku koguse, mille on võrdne keha ruumalaga. Kui väljasurutava vedeliku mass on keha massist suurem, siis väljasurutavale vedelikule mõjuv raskusjõud on kehale mõjuvast raskusjõust ja üleslükkejõud omakorda kehale mõjuvast raskusjõust ning keha tõuseb pinnale. Keha tõuseb pinnale niipalju, et a saab võrdseks vette ruumalaga.